Kristi Klaamann. Õiguskantsler

Август 8, 2022

Главная
Государство
Kristi Klaamann. Õiguskantsler

Содержание

2. Kõigil on õigus isiklikult või oma volitatud esindaja kaudu pöörduda õiguskantsleri poole (kui tema põhiseaduslikke õigusi
3. ÕIGUSKANTSLERI INSTITUTSIOON *Õiguskantsleri institutsioon loodi Eesti Vabariigis 1938. aastal jõustunud põhiseadusega, arvestades Skandinaavia riikide kogemusi. *Õiguskantsleri
4. *Põhiseadusest lähtuvalt andis riigihoidja 7. aprillil 1938 dekreedina välja õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse. *Õiguskantsleri ametiruumid paiknesid
5. *Eesti õiguskantsleri institutsioon taastati järjepidevuse alusel 1992. aasta põhiseadusega. *1938. aasta põhiseaduse eeskujul õiguskantsleri institutsiooni taasloomine
6. *1992. aasta põhiseaduse kohaselt on presidendi ettepanekul Riigikogu poolt 7 aastaks ametisse nimetatav õiguskantsler oma tegevuses
7. Eesti riikluse areng tingis vajaduse luua ka ombudsmani institutsioon, mille kaudu oleks tagatud isikute põhiseaduslike õiguste
8. Õiguskantsleri seadus, mis jõustus 1. juunil 1999, andis ombudsmani ülesanded õiguskantslerile. Eestis on sellega loodud riigiõiguslikult
9. Eerik - Juhan Truuväli Anton Palvadre Allar Jõks
10. 12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks Indrek Teder, kes andis ametivande ja astus õiguskantsleri ametisse
11. EESTI MUDEL Eesti õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline
12. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järele valvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis
13. Teise olulise põhiseadusliku ülesandena täidab õiguskantsler talle 25. veebruaril 1999 vastuvõetud õiguskantsleri seadusega pandud ombudsmani ehk
14. Eesti Vabariigi õiguskantsler on lasteombudsman, kelle ülesanne on laste õiguste kaitse ja edendamine. 2011
15. Neid omavahel tihedasti seotud ülesandeid täites keskendub õiguskantsler põhiseaduse aluspõhimõtete – inimväärikus, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriiklus
16. ÕIGUSKANTSLERI SÕLTUMATUS Õiguskantsleril on põhiseaduse ja õiguskantsleri seaduse järgi mitmeid juriidilisi tagatisi, mis kindlustavad tema sõltumatuse.
17. Õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Oma lojaalsust
18. Õiguskantsleri sõnaõigus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel Põhiseadusest tulenevalt on õiguskantsleril sõnaõigus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
19. Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks põhiseaduse ja seadusega Põhiseaduslikkuse järelevalves on õiguskantsleri õiguseks ja kohustuseks teha
20. Ettekanne Riigikogule Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleri ülesandeks analüüsida seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö
21. Vastus Riigikogu liikme arupäringule Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega õiguskantsleri poole. Arupärimisele tuleb õiguskantsleril vastata
22. Õiguskantsleri tegevuse ülevaade Riigikogule Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal parlamendile oma tegevuse
23. Õiguskantsleri usaldusväärsus Õiguskantsleri poole pöördunud isikute ning kantseleis läbi viidavate menetluste arv on aastatega pidevalt kasvanud.
24. Õiguskantslerist on kujunenud tuntud ja tunnustatud ametimees, kelle seisukohtadega peavad arvestama nii rahvas, poliitikud kui ka
25. Missioon Õiguskantsler on põhiseaduse aluspõhimõtete sõltumatu järelevalvaja ja isiku põhiõiguste kaitsja. Õiguskantsleri tegevus annab igaühele kindlustunde,
26. Põhiväärtused Professionaalsus kõrged ametioskused ja erialateadmised kestev enesetäiendamine ja teaduslik tegevus vastutus- ja kohusetundlik tulemusele suunatud
28. Скачать презентацию

Слайд 2

Kõigil on õigus isiklikult või oma volitatud esindaja kaudu pöörduda õiguskantsleri

poole (kui tema põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi on rikutud).
See hõlmab nii avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust kui ka õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrollimist.
Samuti võib õiguskantsleri poole pöörduda eraõiguslike isikute vahel tekkinud diskrimineerimisvaidluste korral.

Слайд 3

ÕIGUSKANTSLERI INSTITUTSIOON
*Õiguskantsleri institutsioon loodi Eesti Vabariigis 1938. aastal jõustunud

põhiseadusega, arvestades Skandinaavia riikide kogemusi.
*Õiguskantsleri määramine tulenes vajadusest tagada riigivõimu seaduslikkus ja anda õigusabi tollasele Vabariigi Presidendile.
*Õiguskantsler oli ministri õigustega kõrgem ametnik Vabariigi Presidendi juures, aruandekohustuslik Vabariigi Presidendile.

Слайд 4

*Põhiseadusest lähtuvalt andis riigihoidja 7. aprillil 1938 dekreedina välja õiguskantsleri tegevuse korraldamise

seaduse.
*Õiguskantsleri ametiruumid paiknesid Kadriorus presidendi kantselei ruumides.
*Ametkond oli väikesearvuline: õiguskantsler, kaks nõunikku (üks neist asetäitja), kantselei sekretär ja masinakirjutaja.

Слайд 5

Eesti õiguskantsleri institutsioon taastati järjepidevuse alusel 1992. aasta põhiseadusega.
1938. aasta

põhiseaduse eeskujul õiguskantsleri institutsiooni taasloomine näitas selle struktuuri olulisust meie riigiehituses ja õiguskultuuris.
*Märkimist vajab seejuures siiski asjaolu, et enne II maailmasõda oli õiguskantsler Vabariigi Presidendi juures asuv institutsioon, kuna ka riik ise oli presidentaalne.

Слайд 6

*1992. aasta põhiseaduse kohaselt on presidendi ettepanekul Riigikogu poolt 7 aastaks

ametisse nimetatav õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ja kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.

Слайд 7

Eesti riikluse areng tingis vajaduse luua ka ombudsmani institutsioon, mille kaudu

oleks tagatud isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitse (õiguskantsleri ametikoht on kasutusel ainult kolmes riigis: Rootsis, Soomes ja Eestis).
Ühiskonnas ja õigusteadlaste seas toimus diskussioon selle üle, kas luua ombudsmani institutsioon parlamendi juurde või siduda need ülesanded õiguskantsleri ametikohaga.

Слайд 8

Õiguskantsleri seadus, mis jõustus 1. juunil 1999, andis ombudsmani ülesanded õiguskantslerile.

Eestis on sellega loodud riigiõiguslikult unikaalne olukord, kus ombudsmani funktsioonid on ühendatud õiguskantsleri ülesannetega.

Слайд 9

Eerik - Juhan Truuväli
Anton Palvadre
Allar Jõks

Слайд 10

12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks Indrek Teder, kes andis

ametivande ja astus õiguskantsleri ametisse 10. märtsil 2008.

Слайд 11

EESTI MUDEL
Eesti õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa,

ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus.
Õiguskantsleri institutsioon on loodud põhiseadusega ning õiguskantsler lähtub oma tegevuses üksnes põhiseadusest ja oma südametunnistusest.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas oma tegevuse ülevaate Riigikogule.

Слайд 12

Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järele valvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune

kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne.
Põhiseadus käsitab õiguskantslerit ennekõike kui oma tegevuses sõltumatut ametiisikut, kes valvab, et seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid oleksid põhiseaduse ja seadustega kooskõlas.

Слайд 13

Teise olulise põhiseadusliku ülesandena täidab õiguskantsler talle 25. veebruaril 1999 vastuvõetud

õiguskantsleri seadusega pandud ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsiooni.
Ombudsmani funktsiooni kohaselt kontrollib õiguskantsler, kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja vabadusi ning hea halduse tava.
1. jaanuaril 2004 jõustunud seadusemuudatustega on Riigikogu ombudsmani ülesandeid veelgi laiendanud – nüüd kontrollib õiguskantsler ka kohalikke omavalitsusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning avalikke ülesandeid täitvaid eraõiguslikke isikuid.

Слайд 14

Eesti Vabariigi õiguskantsler on lasteombudsman, kelle ülesanne on laste õiguste kaitse

ja edendamine. 2011

Слайд 15

Neid omavahel tihedasti seotud ülesandeid täites keskendub õiguskantsler põhiseaduse aluspõhimõtete –

inimväärikus, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriiklus – järgimise kontrollimisele.
Seda, kas seadus või Vabariigi Valitsuse, ministri või kohaliku omavalitsuse määrus on kooskõlas põhiseadusega, on paljuski võimalik hinnata selle teabe põhjal, mida õiguskantsler on saanud põhiõiguste tagamist kontrollides.

Слайд 16

ÕIGUSKANTSLERI SÕLTUMATUS
Õiguskantsleril on põhiseaduse ja õiguskantsleri seaduse järgi mitmeid juriidilisi tagatisi,

mis kindlustavad tema sõltumatuse.
Õiguskantsleri sõltumatuse tagab ka keeld olla mõne teise riigi-, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku ametis, osaleda erakonna tegevuses, kuuluda äriühingu juhatusse, nõukogusse või järelvalveorganisse ja osaleda ettevõtluses.
Õiguskantsler on oma tegevuses teistest riigivõimukandjatest sõltumatu.

Слайд 17

Õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul

seitsmeks aastaks.
Oma lojaalsust kinnitab õiguskantsler Riigikogu ees ametivande andmisega ning pärast seda astub ametisse.
Õiguskantslerit ei saa poliitilistel põhjustel vabastada, ta tagandatakse ametist üksnes tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast.
Samuti tagandatakse õiguskantsler ettevaatamatuse tõttu toimepandud kuriteo eest, mille puhul on seadusega ette nähtud vabaduskaotuslik karistus, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast.

Слайд 18

Õiguskantsleri sõnaõigus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel
Põhiseadusest tulenevalt on õiguskantsleril sõnaõigus

Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel.
Õiguskantslerile saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitele arutamiseks esitatud eelnõud ja muud materjalid, mis eeldavad õiguskantsleri varajast teavitamist seaduste ja määruste menetlemisest kuni nende vastuvõtmiseni.
Õiguskantsler jälgib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja esitab vajadusel oma seisukoha.
Vabariigi Valitsuse istungitele esitatud materjalide osas on õiguskantsler sõnaõiguse kaudu põhimõtteliselt realiseerinud eelkontrolli funktsiooni.

Слайд 19

Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks põhiseaduse ja seadusega
Põhiseaduslikkuse järelevalves on õiguskantsleri

õiguseks ja kohustuseks teha seaduse või määruse vastuvõtnud organile ettepanek viia kooskõlla iga põhiseaduse ja seadusega vastuolus olev õigustloov akt.
Põhiseadus sätestab tähtajaks kakskümmend päeva, mille jooksul peab akti vastuvõtnud organ õiguskantsleri ettepaneku realiseerima.
Reeglina on õigusakti vastuvõtnud organ õiguskantsleri ettepanekuga nõustunud ja viinud õigusakti põhiseaduse ja seadustega kooskõlla.
Kui aga õigusakti välja andnud organ ei nõustu õiguskantsleri ettepanekuga, on õiguskantsleril õigus esitada Riigikohtule taotlus tunnistada seaduse või määruse vaieldav säte kehtetuks.

Слайд 20

Ettekanne Riigikogule
Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleri ülesandeks analüüsida seaduste muutmise, uute seaduste

vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta talle tehtud avaldusi ning vajaduse korral esitada Riigikogule ettekanne.
Ettekannete põhisisuks on kehtivate seaduste ebapiisav regulatsioon, lünklikkus, vajadus täpsustada mõnda seaduses kasutatud mõistet, konkretiseerida sätestatud õigusi ja kohustusi.

Слайд 21

Vastus Riigikogu liikme arupäringule

Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega õiguskantsleri poole.

Arupärimisele tuleb õiguskantsleril vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul.
Aastas esitatakse õiguskantslerile Riigikogu liikmete poolt keskeltläbi kuni 10 arupärimist.
Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele tuleb vastata 10 tööpäeva jooksul vastavalt nende saabumisest.
Aasta jooksul vastab õiguskantsler kuni 20-le kirjalikule küsimusele.

Слайд 22

Õiguskantsleri tegevuse ülevaade Riigikogule
Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal

töönädalal parlamendile oma tegevuse ülevaate.
Ülevaade sisaldab aruannet seadusandliku riigivõimu ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega ning aruannet õiguskantsleri tegevusest põhiõiguste ja vabaduste kaitsel.
Õiguskantsleri ülevaade avaldatakse Riigi Teataja lisas.

Слайд 23

Õiguskantsleri usaldusväärsus
Õiguskantsleri poole pöördunud isikute ning kantseleis läbi viidavate menetluste arv

on aastatega pidevalt kasvanud. Keskeltläbi igas viiendas menetluses avastab õiguskantsler, et riigi tegevus on läinud vastuollu põhiseaduse või seadusega või rikkunud muul viisil kaebajate õigusi.

Слайд 24

Õiguskantslerist on kujunenud tuntud ja tunnustatud ametimees, kelle seisukohtadega peavad arvestama

nii rahvas, poliitikud kui ka riigiametnikud. 93 % õiguskantsleri soovitustest ja ettepanekutest täidetakse avaliku võimu poolt vastuvaidlemata.

Слайд 25

Missioon
Õiguskantsler on põhiseaduse aluspõhimõtete sõltumatu järelevalvaja ja isiku põhiõiguste kaitsja.
Õiguskantsleri

tegevus annab igaühele kindlustunde, et Eesti riigivõim täidab inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtetest tulenevad kohustused.
Õiguskantsleri tegevus aitab kaasa õiguskorra kui terviku legitiimsuse tagamisele ning seadusandja ees seisvate väljakutsete tõhusale lahendamisele, tagades Riigikogule ja avalikkusele erapooletu.

Слайд 26

Põhiväärtused
Professionaalsus
kõrged ametioskused ja erialateadmised
kestev enesetäiendamine ja teaduslik tegevus
vastutus- ja

kohusetundlik tulemusele suunatud töössesuhtumine
teadlik ametitunnetus
Pühendumus
töö kõrge väärtustamine
missioonitunne ja sellest tulenev algatus
ametile kohane käitumine väljaspool tööaega
Pluralism
soosiv suhtumine seisukohtade mitmekesisusse
uuenduslikkus ja otsivus
arutelud ühise seisukoha kujundamiseks

Kristi Klaamann. Õiguskantsler

Содержание

Kõigil on õigus isiklikult või oma volitatud esindaja kaudu pöörduda õiguskantsleri

ÕIGUSKANTSLERI INSTITUTSIOON *Õiguskantsleri institutsioon loodi Eesti Vabariigis 1938. aastal jõustunud

*Põhiseadusest lähtuvalt andis riigihoidja 7. aprillil 1938 dekreedina välja õiguskantsleri tegevuse korraldamise

*Eesti õiguskantsleri institutsioon taastati järjepidevuse alusel 1992. aasta põhiseadusega. *1938. aasta

*1992. aasta põhiseaduse kohaselt on presidendi ettepanekul Riigikogu poolt 7 aastaks

Eesti riikluse areng tingis vajaduse luua ka ombudsmani institutsioon, mille kaudu

Õiguskantsleri seadus, mis jõustus 1. juunil 1999, andis ombudsmani ülesanded õiguskantslerile.

Eerik - Juhan TruuväliAnton Palvadre Allar Jõks

12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks Indrek Teder, kes andis

EESTI MUDELEesti õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa,

Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järele valvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune

Teise olulise põhiseadusliku ülesandena täidab õiguskantsler talle 25. veebruaril 1999 vastuvõetud

Eesti Vabariigi õiguskantsler on lasteombudsman, kelle ülesanne on laste õiguste kaitse

Neid omavahel tihedasti seotud ülesandeid täites keskendub õiguskantsler põhiseaduse aluspõhimõtete –

ÕIGUSKANTSLERI SÕLTUMATUSÕiguskantsleril on põhiseaduse ja õiguskantsleri seaduse järgi mitmeid juriidilisi tagatisi,

Õiguskantsler ei allu ühelegi riigiametnikule. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul

Õiguskantsleri sõnaõigus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitel Põhiseadusest tulenevalt on õiguskantsleril sõnaõigus

Ettepanek õigustloova akti kooskõlla viimiseks põhiseaduse ja seadusega Põhiseaduslikkuse järelevalves on õiguskantsleri

Ettekanne Riigikogule Põhiseaduse kohaselt on õiguskantsleri ülesandeks analüüsida seaduste muutmise, uute seaduste

Vastus Riigikogu liikme arupäringule Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega õiguskantsleri poole.

Õiguskantsleri tegevuse ülevaade Riigikogule Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal

Õiguskantsleri usaldusväärsusÕiguskantsleri poole pöördunud isikute ning kantseleis läbi viidavate menetluste arv