Kristi Klaamann. Rahvusvaheline suhtlus

Содержание

Слайд 2

Välispoliitika Välispoliitika ülesanne teiste riikide mõjutamine endale kasulikus suunas

Välispoliitika

Välispoliitika ülesanne teiste riikide mõjutamine endale kasulikus suunas

Слайд 3

G 20 Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Indoneesia,

G 20

Argentiina, Austraalia, Brasiilia, Kanada, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Indoneesia, Itaalia,

Mehhiko, Jaapan, Venemaa, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Türgi, Suurbritannia, USA
85% maailma SKP, 80% maailma kaubandusest, 2/3 maailma elanikest
Слайд 4

Rahvusvahelise suhtluse head tavad hoidumine jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest austada

Rahvusvahelise suhtluse head tavad

hoidumine jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
austada riigi territooriumi

terviklikkust
mitte sekkuda teise siseasjadesse
jälgida rahvusvahelise õiguse norme
Слайд 5

Rahvusvahelise suhtlemise vahendid Diplomaatilised suhted Majanduslik koostöö Rahvusvahelised lepingud Avalik arvamus

Rahvusvahelise suhtlemise vahendid

Diplomaatilised suhted
Majanduslik koostöö
Rahvusvahelised lepingud
Avalik arvamus

Слайд 6

Eesti välispoliitika eesmärgid Julgeoleku kindlustamine Rahvusvaheliste suhete stabiilsus Eesti majanduse toimimise

Eesti välispoliitika eesmärgid

Julgeoleku kindlustamine
Rahvusvaheliste suhete stabiilsus
Eesti majanduse toimimise tagamine
Eesti isikute

kaitse välismaal ja välissuhetes
Eesti mõjukus ja hea maine
Luua demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum
Слайд 7

Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti Vabariigi Kaitseministeerium

Välispoliitika eesmärkide elluviimisega tegeleb Eesti Vabariigi Välisministeerium
Spetsiifiliselt julgeoleku küsimustega tegeleb Eesti

Vabariigi Kaitseministeerium
Слайд 8

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UNO) 24.10.1945 jõustus ÜRO põhikiri, organisatsioon loodi 26.10.1945

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UNO)

24.10.1945 jõustus ÜRO põhikiri, organisatsioon loodi 26.10.1945
Rahu-, julgeoleku-,

arengu- ja inimõiguste küsimused
193 liikmesriiki alates 2011
Peakorter New York’is
Eesti ühines ÜRO-ga 17.09.1991
Слайд 9

ÜRO ja Eesti Rahu ja julgeolek: Horvaatia (1995), Bosnia ja Hertsegoviina

ÜRO ja Eesti

Rahu ja julgeolek: Horvaatia (1995), Bosnia ja Hertsegoviina (1996),

Liibanon (1996-1997), ÜRO mandaadiga ka NATO juhitavates operatsioonides
Inimõiguste kaitse: Eesti on ratifitseerinud kõik peamised inimõiguste konventsioonid ja osalenud inimõiguste väljatöötamise töögruppides
Arengu- ja humanitaarabi: Eesti annetused alates 1998. aastast Prioriteetsed sihtriigid: Afganistan, Moldova, Ukraina, Gruusia
Katastroofiabi: alates 2000. aastast osaleb Eesti ka kriiside ja katastroofide hindamise meeskonnas (Iraan, Sudaan, Kõrgõzstan, Türkmenistan jne)
Kagu-Aasia tsunami ja maavärin Pakistanis (2005)
Слайд 10

Põhja-Atlandi Lepingu Organistsioon (NATO) 4.04.1949 Washingtoni lepingu allkirjastamine Rahvusvaheline sõjaline liit

Põhja-Atlandi Lepingu Organistsioon (NATO)

4.04.1949 Washingtoni lepingu allkirjastamine
Rahvusvaheline sõjaline liit
Poliitiline ja sõjaline

koostöö (ÜRO harta artikkel 51)
28 liikmesriiki (viimane liitumine 2009)
Peakorter Brüsselis
Kõrgeim organ Põhja-Atlandi Nõukogu
Otsuseid langetatakse konsensuse alusel
Слайд 11

NATO ja Eesti 29.03.2004 Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine

NATO ja Eesti

29.03.2004
Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine
NATO liikmesriigina on

Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist.
(Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5)