Содержание
- 2. Meenutan, et vesi on elu olemasoluks absoluutselt vajalik ühend ning ühtlasi annab meremeeste töö. Vee keemiale
- 3. Lisan siia väikse lõigu meie ajaloost, meie kõigi ühisest kultuuriloost – nimetagem seda lõiku kultuurilooks Aristolesest
- 4. …kuid sai jällegi arutelu objektiks Aristotelese (384 e. Kr. Stageiras, Makedoonias – 322 e. Kr Euboea,
- 5. Vastuse algeid sellele „tühjale ruumile“ leiate 2. Loengust Aine… Kuid Aristotelese puhul juhin Teie tähelepanu tema
- 6. Kõikjal käib areng märkamatult, ent mõjukalt. Egiptus on „Niiluse looming“, tema setete tuhandete sajandite saadus. Kohati
- 7. Nagu Sisyphos on tsivilisatsioon korduvalt lähendanud seniidile ainult selleks, et langeda tagasi barbarismi ja alustada da
- 8. Nii liigub inimese ajalugu sünges ringis, kuna inimene pole veel maal, mis teda igavesti kannab“. Ning
- 9. Vesi – kordamiseks. Vesi ehk divesinikmonooksiid või ka vesinikoksiid ehk oksidiaan on keemiline ühend keemilise valemiga
- 10. Maakeral oleva vee – levinuim vesiniku ühendi – hulk on 1,46×1021 kilogrammi (seega vee üldmaht on
- 11. Kompleksühendid ehitusmaterjalides ehk kui palju on kivides vett. Betoon tekib siis kui tsement on moodustanud selle
- 12. Teisalt on võimalik, et Maakera sügavamate kihtide kõrge temperatuur tagab meile siin Maa pinnal, vaba vee
- 13. Vesi katab 71% Maakera pinnast. Pinnases on 1,6% vee koguhulgast, veeauruna, pilvedena jne. on atmosfääris vett
- 14. Maakera, nii nagu see paistab Maailmaruumist läbi oma õhukese atmosfääri, järgmisel slidel on kujutatud vee ringkäiku
- 15. 19. veebruar 2017.a.
- 16. Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all.
- 17. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel ja veeauru kondenseerumisel, hakkavad
- 18. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab
- 19. Maapinnalähedane vesi rikastab sageli pinnaveekogusid või jõuab allikatena maapinnale, kus moodustab jällegi pindmise äravoolu. Kuna suur
- 20. Ehkki üldiselt võib Maa veehulka lugeda konstantseks, hajub siiski kosmosesse pidevalt veemolekule, mis põhimõtteliselt asendatakse Maa
- 21. Vee viibeaeg erinevates reservuaarides. 19. veebruar 2017.a.
- 22. Vee ringkäigu skeem. 19. veebruar 2017.a.
- 23. 19. veebruar 2017.a.
- 24. f02-01-P088530 19. veebruar 2017.a.
- 25. Kordame veelkord vee molekuli ehitust ja sellest tulenevat – joonisel on vee molekuli struktuur hübridiseerunud hapniku
- 26. Vee molekul. 19. veebruar 2017.a.
- 27. Nurklik vee molekul. 19. veebruar 2017.a.
- 28. Molekulidevahelised sidemed kujundavad suuresti meie keskkonna olenevalt nende vahel tekkivate sidemete omadustest – eelkõige nende tugevusest.
- 29. Vee molekuli kujust, hapniku aatomis oleva kahe vaba elektronpaari olemasolu tõttu on vee molekul nurklik. Viimase
- 30. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N)
- 31. Veel vesiniksidemetest. Kõige levinum ja võib-olla ka lihtsaim vesiniksideme näide ongi just vee molekulide vaheline side.
- 32. On olemas mitu vedela vee struktuuri kirjeldavat mudelit, millele on leitud eksperimentaalset tõestust. On kaks põhilist
- 33. Vesiniksidemed määravad jää kristallstruktuuri, tekitades normaaltingimustel avatud heksagonaalse-ažuurse kristallvõre. Tänu sellele on jää tihedus vee omast
- 34. Vesiniksideme moodustumise mehhanism – vee molekuli nurklikus tuleneb hapniku ja vesiniku elektronkatte struktuurist ning sellest omakorda
- 35. 19. veebruar 2017.a.
- 36. Vesinikside on tugevaim molekulidevaheline vastastikmõju, kuid nõrgem molekulisisestest kovalentsest ja ioonilisest sidemest. Selle tugevus võib varieeruda
- 37. Sideme tugevus sõltub selle pikkusest (langeb eksponentsiaalselt sidemepikkuse kasvuga – s.t. mida pikem side, seda nõrgem)
- 38. Kui mitu molekuli on omavahel vesiniksidemetega seotud on sidemete summaarne tugevus üksikute vesiniksidemete tugevuste summast suurem.
- 39. Nii on vesiniksideme O-H···O eksperimentaalselt määratud tekkeenergia 00 juures on −22,75 kJ/mol isoleeritud dimeeris ja −47,25
- 40. Igal juhul demonstreerib vesiniksidemete tugevust ja nende kooperatiivsust jää tugevus ning ühtlasi ka seda, et metalliline
- 41. Jää – vesiniksidemed on märgitud punktiiriga – kui temperatuur on piisavalt madal selleks, et vesiniksidemed vee
- 42. 19. veebruar 2017.a.
- 43. Vesiniksidemete energiaid: F—H...:F (155 kJ/mol või 40 kcal/mol) O—H...:N (29 kJ/mol või 6.9 kcal/mol) O—H...:O (21
- 44. Vedelikud. NB! Molekulide assotsiatsioon suurendab vedelike erisoojust, muudab nende keemistemperatuuri ja aurumissoojust. 19. veebruar 2017.a.
- 45. Vesi on oma polaarsuse tõttu hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Vedelal veel on kõrge soojusmahtuvus
- 46. Tahkes olekus oleval veel – jääl - on tihedus väiksem kui vedelas – jäätumine toimub veekogu
- 47. Vee keemis- ja sulamistemperatuur on oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel (H2S, H2Te). Need omadused tulenevad suhteliselt
- 48. Vee erandlikkus – vesiniksidemete mõju ja veel omakorda HF erandlikkus – tugevad vesiniksidemed loovad väga püsivaid
- 49. Jää sublimatsioonienergia on 51 kJ×mool-1. Sellest suurusest moodustavad van der Waalsi jõudude nõrgemad komponendid 11 kJ×mool-1.
- 50. Seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs 286 – 242 = 20 kJ×mool-1
- 51. Vesiniksidemete energia F – H…F on 28 – 38 kJ×mool-1 . Seega fluori kaudu moodustuva vesiniksideme
- 52. Elu olemasoluks on vajalik, et elusaines oleks selliseid ühenditevahelisi sidemeid, mis tekivad ja on lõhustatavad eluks
- 53. Vesi reageerib kergesti leelismetallidega. 2Na + 2H2O ?2 NaOH + H2, happeliste oksiididega SO2 + H2O
- 54. Aine võib olla, olenevalt füüsikalistest tingimustest ühes kolmest agregaatolekust – gaasilises, vedelas või tahkes. Aineosakesi hajutab
- 55. Ideaalne gaas (ideaalgaas) on kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumalata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Ideaalgaasi kujuteldavad
- 56. 19. veebruar 2017.a.
- 57. Soojusliikumine tahkises – osakesed paiknevad piisavalt lähedal ( 19. veebruar 2017.a.
- 58. Vedelikud-gaasid-tahkised. 19. veebruar 2017.a.
- 59. f02-07-P088530 19. veebruar 2017.a.
- 60. Tahkised, vedelikud, gaasid. 19. veebruar 2017.a.
- 61. Aine agregaatolekud. Molekulide keskmine kineetiline energia on gaaside puhul täiesti küllaldane selleks, et ületada molekulivahelisi külgetõmbejõude.
- 62. Gaaside kokkusurumisel tuleb arvestada ka gaasi molekulide omaruumalaga ja suurenevate osakestevaheliste mõjudega – rõhul üle 1000
- 63. Gaasiosakeste liikumiskiiruse jaotus – Maxwell’i jaotus sõltuvalt temperatuurist. Õhu komponentide (molekulide) liikumiskiirus on võrreldav heli levimiskiirusega
- 64. Kergemate ja raskemate gaasiosakeste liikumiskiiruste (gaaside segus) jaotus püsival temperatuuril. 19. veebruar 2017.a.
- 65. Gaasiosakeste liikumiskiiruse jaotus N2 molekulide näitel erinevatel temperatuuridel. 19. veebruar 2017.a.
- 66. Lämmastiku molekulide keskmised liikumiskiirused erinevatel temperatuuridel. 19. veebruar 2017.a.
- 67. Maxwell–Boltzmann’i jaotus gaasiosakeste soojusliikumisel – graafikutele kantud osakeste mass (a) väheneb suunas 1 ? 5. 19.
- 68. Erinevate gaasiliste ainete molekulide liikumiskiirus 0°C: Vesinik – mM(H2) = 2 (molekuli mass) Lämmastik – mM(N2)
- 69. Lämmastiku molekulide liikumiskiiruste jaotus erinevatel temperatuuridel. 19. veebruar 2017.a.
- 70. Eelpooltoodud diagrammid seletavad asjaolu, miks Maa kaotab Maailmaruumi kergemaid molekule ning meie Maa järel on pidevalt
- 71. Õnneks atmosfääri kõrgemates osas olev madalam temperatuur (nn. külmalõks) takistab suuremal hulgal vee jõudmist atmosfääri piirile.
- 72. Kosmiline kiirus on vähim algkiirus, mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise. Esimene kosmiline kiirus on vajalik
- 73. Neljas kosmiline kiirus on vajalik galaktikast lahkumiseks. Päikesesüsteemis on see umbes 1000 km/s. Igal konkreetsel juhtumil
- 74. BOYLE’I-MARIOTTE’I SEADUS on ideaalse gaasi tasakaaluprotsessi kirjeldav katseliselt avastatud (empiiriline) seadus, mis kehtib tingimustel, kui protsess
- 75. Boyle’i-Mariotte’i seaduse avastasid teineteisest sõltumatult 17. sajandi 70….80. aastatel Londani Kuningluku Seltsi liige Robert Boyle ja
- 76. Boyle - Mariotte'i seadus on sõnastatv ka nii: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises
- 77. Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht. Selle kohaselt muutub gaasi rõhk
- 78. 19. veebruar 2017.a.
- 79. Boyle seadus. 19. veebruar 2017.a.
- 80. Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi. Seda
- 81. See seadus peegeldab asjaolu, et vastavalt Avogadro seadusele sisaldavad kõigi gaaside ühesugused ruumalad samal temperatuuril ja
- 82. Gay-Lussaci seadus väidab, et kui gaasid reageerivad omavahel ja moodustavad sealjuures uusi gaase ning kõigi gaaside
- 83. Gay-Lussaci nime seostatakse teisegi seadusega, mille kohaselt on jääva ruumala ja jääva massiga gaasikoguse rõhk võrdeline
- 84. Eelpoolmainitud seaduspärasust kirjeldas esimesena prantsuse füüsik ja leiutaja Guillaume Amontons aastate 1700 ja 1702 vahel, töö
- 85. Eelpooltoodud Gay- Lussac'i seadust on võimalik sõnastada ka nii: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala
- 86. Charles'i seaduse [š'arli seaduse] järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: P/T =
- 87. Charles'i seaduse avaldas esimesena prantsuse loodusteadlane Joseph Louis Gay-Lussac 1802, aga ta omistas selle autorluse oma
- 88. Charles'i seadus jätab mulje, et kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, siis läheneb ka gaasi ruumala nullile.
- 89. Esimesena arutles minimaalse temperatuuri võimalikkuse üle Robert Boyle 1665 aastal. Esimesena püüdis absoluutse nulltemperatuuri väärtust määrata
- 90. Absoluutse nulli mõiste sõnastamise eelduseks oli asjaolu, et temperatuuri tõusul ühe kraadi võrra suureneb selle ruumala
- 91. Charles’i ja Gay-Lussacy seadus skeemil. 19. veebruar 2017.a.
- 92. Charles’i ja Gay-Lussacy seadus. 19. veebruar 2017.a.
- 93. Eelnevatest tuleneb OLEKUVÕRRAND ja see on olekuparameetrite vaheline seos. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi tuletas 1834. a. Prantsuse
- 94. GAY-LUSSAC’I SEADUSE kohta kirjapandut kokku võttes – seadusele on autoreid palju, 18. saj lõpp ja 19.
- 95. Absoluutse temperatuuriskaala kasutamisel omandab Gay-Lussac’i seadus nüüdisajal kasutatava kuju V1/V2 = T1/T2, kui P = const
- 96. Gaaside käitumise seaduspärasuste uurimine ja kirjeldamine aga jätkus. Peterburi Teaduste Akadeemia liige Dimitri Mendelejev teisendas Clapeyroni
- 97. UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT (R) on üks fundamentaalsetest füüsikakonstantidest ning näitab, kui suure töö teeb isobaarilises protsessis üks
- 98. Universaalse gaasikonstandi SI-ühik on džaul kelvin-mooli kohta [R] = 1 J/K×mol ja R suurus SI-süsteemi ühikutes
- 99. Kordamiseks. Avogadro seadus: antud temperatuuril ja rõhul sisaldavad võrdsed gaasi ruumalad võrdse arvu osakesi (molekule või
- 100. Gaaside põhiseadused. R- universaalne gaasikonstant R = 8.314 J/mol× K R = 0.082 atm× L/mol× K
- 101. Ideaalse gaasi rõhk on võrdeline molekulide kulgliikumise keskmise kineetilise energiaga E = 2/3 k×T ja seega
- 102. Kusjuures k on BOTZMANNI KONSTANT. k on universaalse gaasikonstandi (R) ja Avogadro arvu jagatis. Definitsioonivalem, k
- 103. Seletus Boltzmanni konstandi asjus. Iga kuupsentimeeter gaasi sisaldab 30 miljardit molekuli. Boltzmanni (1844 – 1906) konstant
- 104. Ja veelkord kokkuvõtvalt - Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energia ja aine
- 105. Ludwig Eduard Boltzmann 20. veebruar, 1844 (Viin) – 5. september 1906 (Duino, Itaalia). 19. veebruar 2017.a.
- 106. Temperatuur on gaasi molekulide kaootilise liikumise intensiivsuse mõõt – seega on soojusliikumine ja temperatuur keskmise kineetilise
- 107. NB! JA VEEL üks KORD: Temperatuur on gaasi molekulide kaootilise liikumise intensiivsuse mõõt – seega on
- 108. NB! JA VEELKORD: Kineetiline energia on ruutsõltuvuses molekulide liikumiskiirusest. Seega, kui osakeste, mille mass on 10×
- 109. Gaasi rõhk – nende arv ruumalas ja nende liikumiskiiruse keskmine kineetiline energia on E. Viimane on
- 110. 1 cm3 gaasis on normaaltingimustel 2,68x1019 molekuli. See on Loschmidti arv – sellest populaarsem on 22,7
- 111. Seega R väärtus on (1,38×10-16) × (6,02×1023)= =8,31×107 J/kraad x mool. See on kõikide gaaside jaoks
- 112. VEEL ÜKS KORD! UNIVERSAALNE GAASIKONSTANT (R) on üks fundamentaalsetest füüsikakonstantidest. Universaalne gaasikonstant R näitab, kui suure
- 113. Gaaside universaalkonstandi R väärtusi erinevates ühikutes. 19. veebruar 2017.a.
- 114. Ja veelkord - gaaside põhiseadused. R- universaalne gaasikonstant R = 8.314 J/mol× K R = 0.082
- 115. Kokkuvõtvalt gaaside seadused – ideaalgaasi seadus on olekuvõrrand – seos mis näitab kuidas gaasi rõhk on
- 116. Kuid looduses on meil tegemist reaalgaasidega, gaasidega mille molekulidel on omaruumala ja molekulide vahel on vastasmõjud.
- 117. 19. veebruar 2017.a.
- 118. Gaasiosakeste omaruumala – πd2 19. veebruar 2017.a.
- 119. Gaasi ruumala ja rõhu vaheline seos erinevatel temperatuuridel. Temperatuuri tõusuga ühtib seos paremini Boyl’i seadusega -
- 120. Gaasimolekulide omaruumalasid. 19. veebruar 2017.a.
- 121. Ja veel – eelneva selgitamiseks, meenutame, et gaasi olekuvõrrand seob gaasi koguse (n), rõhu (p), ruumala
- 122. Ja siit, märkus ideaalse gaasi ja reaalsete gaaside kohta. Seega - lähtudes sellest, et ideaalgaas koosneb
- 123. Reaalse gaasi tarvis on toodud võrrandit püütud siluda, silujatest tuntuim meile juba varem teatud van der
- 124. MOLEKULAARJÕUD on jõud, millega molekulid teineteist vastastikku mõjutavad. Molekulaarjõud on elektromagnetilise olemusega – molekulidevaheline vastastikmõju oleneb
- 125. Molekulaarjõu mõjupiirkond ei ulatu oluliselt naabermolekulidest kaugemale. See tähendab, et iga molekul mõjutab vaid kindlat hulka
- 126. Vedeliku molekulid püüavad ruumis paigutuda suuremal või vähemal määral korrapäraselt (tõukejõud on 100× väiksema ulatusega kui
- 127. Seos - tõukejõud on gaasides 100× väiksema ulatusega kui seda on tõmbejõud ehk vastavalt 1/r9 ja
- 128. VEDELIKES ON: molekulidevahelised kaugused aines võrreldavad molekulide mõõtmetega - vedel agregaatolek; Molekule pole võimalik tavatingimustes kokku
- 129. Polaarsete molekulidega vedelikud, annavad vedelikke, kus moodustuvad assotsiaadid (vedelikuosakeste klastrid). Assotsieerunud vedelikud - vesi, orgaanilised happed,
- 130. Seega on vedelikud ained, mis omandavad raskusjõu mõjul voolavuse. Voolavus on vedelike omadus muuta oma väliskuju
- 131. Gaaside ja küllastamata aurude sarnasus vihjab võimalusele, et gaasid kujutavad endast vedelike küllastamata aure, mida on
- 132. Ja veelkord – vedelikest - vedelike molekulid asetsevad üksteisele palju lähemal kui gaasi molekulid ja seetõttu
- 133. Kokkuvõte agregaatolekutest. AGREGAATOLEK on aine olekuvorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. Agregaatolek sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust
- 134. Seega, kui U0 >> E, siis saavad molekulid vaid võnkuda tasakaaluasendi ümber, kuid tasakaaluasendit muuta ei
- 135. Molekulide kontsentratsioon gaasis on tunduvalt väiksem kui vedelikus, kuid molekulide kontsentratsioon tahkises on umbes sama suur
- 136. Järeldus eelnevast: auru ja gaasi vahel puudub põhimõtteline erinevus ja kõiki gaase on võimalik veeldada, kui
- 137. KRIITILINE TEMPERATUUR (Tk) on temperatuur, mille korral kaob erinevus vedeliku ja sellega dünaamilises tasakaalus oleva auru
- 138. Kriitilisest temperatuurist kõrgemal temperatuuril ei ole võimalik gaasi veeldada, kuna vedeliku osakeste soojusliikumine on piisav selleks,
- 139. SEEGA - osakeste soojusliikumise energia on kriitilisest temperatuurist kõrgemal temperatuuril nii suur, et rõhu suurendamisega saavutatavast
- 140. Vedeliku kuumutamisel kinnises ampullis kaob mingi temperatuuril piir gaasilise faasi vedeliku faasi vahel – tegemist on
- 141. Järgneval slidel on viiel tulbal 1.Aine. 2.Aine kriitiline temp (0C). 3. Aine kriitiline temperatuur kelvinites. 4.
- 142. 19. veebruar 2017.a.
- 143. KÜLLASTUNUD AUR on oma vedelikuga dünaamilises tasakaalus olev aur. Küllastunud auru rõhk antud temperatuuril ei sõltu
- 144. Kinnises ruumis paikneb vedelik vedelikuna ja küllastunud auruna, tahke aine tahkisena (näiteks jääna) ja samuti küllastunud
- 145. Vedelike aururõhu määramine elavhõbeda baromeetri abil – elavhõbeda pinnale on lisatud tilk uuritavat ainet – rõhu
- 146. Küllastunud aururõhu suuruse leidmine – uuritav vedelik on õhukese kihina elavhõbedabaromeetris. Baromeeter näitab küllastunud aururõhku antud
- 147. Küllastatud aururõhkude tabel – selle seos lenduva aine molekulide polaarsustega. 19. veebruar 2017.a.
- 148. Vee küllastatud aururõhkude graafik – aururõhu seos temperatuuriga. 19. veebruar 2017.a.
- 149. Seega - temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk enamasti suureneb ja vastupidi. Kui vedelik liigub-seguneb kiirelt, võib
- 150. Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk
- 151. Loomulikult – mida suurem on rõhk ümbritsevas keskkonnas, seda väiksem on kavitatsiooni tekkimise tõenäosus ehk vedelike
- 152. Kavitasioonimullide kadumisel sööstab vedelik tekkinud tühikusse kiirusega kuni 1000 m/s. Samal ajal võib rõhk mulli täitva
- 153. Laevanduses on taolise nähtuse tulemuseks aurumullide teke laeva kiirelt pöörleval vindil. Aurumullide lõhkemise tulemusel hävinevad laeva
- 154. Kavitatsioonimullide teke ja rõhu jaotumine nendes. 19. veebruar 2017.a.
- 155. Kavitatsioon laeva vindil. 19. veebruar 2017.a.
- 156. Kavitatsioonist tingitud kahjustused laeva vindil. 19. veebruar 2017.a.
- 157. Vene Klio klassi allveelaev dokis – tähelepanu laeva vindile. 19. veebruar 2017.a.
- 158. Ja veel allveelaevadest – kuna tänased aatomallveelaevad on eelkõige sõjalised objektid – vee all liikuvad raketiplatvormid,
- 159. Gaasimulli (kavitatsioonimulli) suuruse vähenemine vastavalt rõhu (meres sügavuse) suurenemisele. 19. veebruar 2017.a.
- 160. Squilla mantis – 20 cm vähilaadne (naksurkrevetlane – Alpheidae) – kasutab oma saagi püüdmisel kavitasiooniefekti –
- 161. Selgituseks naksurkreveti asjus. Kiire naksurkreveti sõraklõps toimub mitte lihaste kiire kontraktsiooni tulemusel, vaid kreveti sõrg on
- 162. Paljude mullide üheaegne heli uimastab saaklooma. Naksurkreveti sõraklõpsu energia ei ole meie tavamõistes suur – 0,2
- 163. Ja veel allveelaevadest – allveelaevu „avastatakse“ hüdrolokatsiooni kaudu – uurides laevalt peegeldunud heli. Summutamaks allveelaevalt peegeldunud
- 164. Kordame veelkord üle! Elektronorbitaalide hübridisatsioon vee molekulis. Ühtlasi ka vabad s-orbitaalid H-aatomil ja O-aatomil olevad kaks
- 165. Vee molekul on kõver! 19. veebruar 2017.a.
- 166. Sulamis- ja aurustumisentalpiad (aurustumise koguenergia) mõjutavad soojenemiskõverate kuju. Soojenemiskõver on graafik, mis näitab objekti temperatuurimuutust, kui
- 167. Alles pärast jää sulamist hakkab temperatuur taas tõusma ning see jätkub kuni keemistemperatuurini. Keemistemperatuuril tekib soojenemiskõveral
- 168. Vedeliku soojenemiskõvera tõus on seda järsem, mida madalam on vedeliku soojusmahtuvus. Vee soojenemiskõveral on jääle ja
- 169. f02-09-P088530 19. veebruar 2017.a.
- 170. 1 mool jääd 00 C ? 00 C vesi – selleks kulub energiat 6,01 kJ/mool 1
- 171. Seletus eelnenud slidel oleva graafiku kohta. Vee soojendamisel -40 kraadist 0 kraadini on soojusenergia kulu ligikaudu
- 172. 19. veebruar 2017.a.
- 173. f02-08-P088530 19. veebruar 2017.a.
- 174. Jää – vesiniksidemed on märgitud punktiiriga – kui temperatuur on piisavalt madal selleks, et vesiniksidemed vee
- 175. 19. veebruar 2017.a.
- 176. Vee kui aine eripärad on suuresti tingitud vesiniksidemete olemasolust vee molekulide vahel. Vee soojusmahtuvus (Cal g-1
- 177. Kordame veelkord üle! Vastavalt vesiniksidemete hulgale (kontsentratsioonile) vees, muutub ka vee soojusmahtuvus. Jää soojusmahtuvus 2,13 J/g
- 178. Tihedus = Mass/Maht Vesiniksidemete energia 5 kcal/mool e. 21 kJ/mool, kovalentsete sidemete energia on 50…110 kcal/mool
- 179. ? Jää sublimatsioonienergia on 51 kJ×mool-1. Sellest suurusest moodustavad van der Waalsi jõudude nõrgemad komponendid 11
- 180. Ja seega on ühe vesiniksideme O – H …O energia jääs 20 kJ×mool-1 ning moodustab vaid
- 181. Jäämägi ujub vee pinnal, sest jää struktuur on heksagonaalne-ažuurne tühemikkudega kuhu ei mahu sisse vee molekulid
- 182. H2O molekul …on polaarne molekul, (suhteline laeng hapnikul on -0,34 ja kummalgi vesinikul +0,17) dipoolmoment μ
- 183. Olekudiagrammid seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Olekudiagrammid võimaldavad määrata aine agregaatolekut erinevatel temperatuuridel ja
- 184. Olekudiagrammides kujutavad pinnad (alad) diagrammil ühe faasi eksisteerimistingimusi muutuva rõhu ja temperatuuri tingimustes. Kõverad diagrammil kujutavad
- 185. Olekudiagramm. Kõver BD lõpeb alati kriitilises punktis Tkr, Pkr. Sellest temperatuurist kõrgemal ei saa antud aine
- 186. NB! Kuna jää struktuur on ažuurne ja väiksema tihedusega (vt. jäämägi vees) kui vesi vedelas olekus,
- 187. Vedelike kolmikpunktid 1. “normaalne” vedeli 2. vedelik anomaaliaga (vesi) 19. veebruar 2017.a.
- 188. Kolmikpunktist veel. Kuna kolmikpunkt on olekudiagrammil punkt kus kolm faase eraldavat joont kohtuvad, siis on selle
- 189. Vedelikud. Roheline punktiirjoon kirjeldab vee käitumist, pidevjoon “normaalset” vedelikku 19. veebruar 2017.a.
- 190. Olekudiagrammil asuvat üleminekupiiri tahke ja vedela faasi vahel nimetatakse sulamiskõveraks. See on kolmikpunktist väga järsku tõusev
- 191. Rõhul üle 2180 baari muutub sulamiskõvera kalle rõhu telje suhtes vastassuunaliseks, nii nagu see on enamikul
- 192. Tetragonaalne jää (XII) – kuum jää, tekib kõrge rõhu all ja on püsiv kõrgemal temperatuuril, näha
- 193. Seega -tahket ja vedelat faasi eraldav kõver on kõige järsema tõusuga ja näitab, millise rõhu ja
- 194. Järgnevatel slidedel on vee olekudiagrammid kõrgematel rõhkudel ning nendele järgnevad omakorda slided jää struktuuriga – olukorraga,
- 195. Vee olekudiagramm äärmustingimustes –pärast molekulide tugevat lähendamist teineteisele pöördub ülemine punane kõvera osa vasakule - tekib
- 196. Kõrgemal rõhul käitub vesi erinevalt sellest millega meie oleme harjunud – kolmikpunktis 251 K (−22oC) and
- 197. Vesi – vee käitumine kõrge rõhu ja kõrge temperatuuri (vt. ka eelmine slide) tingimustes. 19. veebruar
- 198. Sulamiskõver on lõputu – aurustumiskõver aga lõpeb kriitilises punktis Kr. NB! Enamiku teiste ainete korral on
- 199. Kokkuvõte olekudiagrammidest. Olekudiagramm näitab, milline faas on valitud temperatuuri ja rõhu piirkonnas stabiilne. Faase eraldavad jooned
- 200. Aur (pole kahjuks pildil nähtav, aga on olemas) ↔ udu-vesi ↔ jää, protsess, mis kirjeldatav vee
- 201. Gaasid – vedelikud. Temperatuur millest kõrgemal ja rõhk millest madalamal, pole gaasid veeldatavad – on vastavalt
- 202. Vee omadusi – kordame veel! Ühe vee molekuli hapnikuaatomi ja kahe teise vee molekuli vesinikuaatomite vahel
- 203. Pindpinevuse juurde. Vedelikes on molekulide vahekaugus parajasti nii suur, et tõuke- ja tõmbejõud on tasakaalus. Kui
- 204. Vedelike pindpinevuse tagab resultantjõud mis suunatud piki pinnakihti ja vedeliku sisse ehk pindpinevus ja vaba pinnaenergia
- 205. Pindpinevuse tekkemehhanism. 19. veebruar 2017.a.
- 206. Kui temperatuuri tõsta, siis vedeliku molekulide liikumiskiirused kasvavad, molekulid eemalduvad üksteisest, tõmbejõud nende vahel nõrgenevad -
- 207. Vee pinnakihi molekul on otsekui vedru otsas – eemaldumine pinnakihist-vedelikukihist tähendab “vedru” pinguletõmbamist. Lähenemine naabermolekulile vastab
- 208. Kui vedelikuosakesele ei mõju ükski jõud, sh. gravitatsioonijõud, siis pinna potentsiaalne energia on minimaalne sel juhul,
- 209. Anumasse paigutatud vedelik võtab Maa raskusväljas anuma kuju, vedeliku vaba pind on aga horisontaalne. Selliselt on
- 210. Nii ja veelkord: vastavat jõudu, mis püüab vedeliku pinda kokku tõmmata, nimetatakse pindpinevusjõuks ja pinna energiat
- 211. Vee pinnakile moodustumine – pöörake tähelepanu assotsiaatide tekkimisele vees. 19. veebruar 2017.a.
- 212. 19. veebruar 2017.a.
- 213. Pindpinevus. 19. veebruar 2017.a.
- 214. Pindpinevuse tõttu vedeliku pinnaühikul olevat energiat nimetatakse vedeliku pindpinevusteguriks. Tööd, mida tuleb teha vedeliku pinna suurendamiseks
- 215. Vedelike puhul – ei piisa molekulide keskmisest kineetilisest energiast molekulidevaheliste külgetõmbejõudude ületamiseks. Molekulidevahelise tõmbetungide mõjul tekib
- 216. Vedelikud. 19. veebruar 2017.a.
- 217. 19. veebruar 2017.a.
- 218. Tilk – tilk minimiseerib oma pinna – seega omandab kerakuju. 19. veebruar 2017.a.
- 219. Pindpinevust võib vaadelda ka kui energiahulka, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku
- 220. Pindpinevus. Vastavalt energia jäävuse seadusele, peab pinnaenergia kokkutõmbumisel eralduma soojust. Vastavalt sellele, et iga süsteem püüdleb
- 221. Pindpinevus ja märgamine-mittemärgamine – kõik ühel pildil. 19. veebruar 2017.a.
- 222. Vedeliku pinnakiht avaldab seega rõhku vedeliku sisekihtidele – see on molekulaarrõhk. Molekulaarrõhk väheneb temperatuuri tõustes. 19.
- 223. Pindpinevuse moodustumise mehhanism – pinnakihti „pingutab“ sissepoole suunatud resultantjõud – kompenseerimata on molekulidevahelised jõud vedeliku pinnal.
- 224. Pindpinevuse tekkemehhanism. 19. veebruar 2017.a.
- 225. Pindpinevus. 19. veebruar 2017.a.
- 226. Pindpinevus. 19. veebruar 2017.a.
- 227. Pindpinevus – tilga kuju püüdleb kera poole – väikseima välispinnaga kuju poole. 19. veebruar 2017.a.
- 228. Hommikune kaste püüdleb vähima välispinna poole – minimiseerides oma energeetilist taset. 19. veebruar 2017.a.
- 229. Hommikune kaste piidleb maailma. 19. veebruar 2017.a.
- 230. Pindpinevus hoiab koos Maailmapeegeldust veetilgas. 19. veebruar 2017.a.
- 231. Lilled peegeldumas kastetilkades – hetk püütuna pindpinevuse kaudu. 19. veebruar 2017.a.
- 232. Pindpinevuse on pakkinud vee meist väiksemate maailma asukate jaoks sobilikult äraveeretamiseks. 19. veebruar 2017.a.
- 233. Pindpinevus. 19. veebruar 2017.a.
- 234. Pindpinevus. 19. veebruar 2017.a.
- 235. Näide pindpinevusest meremeestele arusaadavas vormis – tähelepanu veekuhjatisele laeva vööri ümber – vesi on nagu kumm,
- 236. Los-Angeles’e klassi laev – tähelepanu vee pindpinevusnähtustele. Milleks kulub laevamasina võimsus? 19. veebruar 2017.a.
- 237. Või millele kulutab ujuja oma võimsust? 19. veebruar 2017.a.
- 238. Molekulidel väikestes veepiiskades on vähem naabreid, kui veepinnal olevatel molekulidel. Järelikult on väikestes piiskades veemolekulid nõrgemini
- 239. NB! Jää moodustamine aeglustab vee jahtumist. Kui laineharjalt rebib tuul lahti veepiisku ja aurumine toimub õhukeskkonnas,
- 240. MÄRGAMINE on vedeliku pinna kõverdumine vedeliku ja tahkise kokkupuutekoha läheduses. Märgava vedeliku korral on molekulaarjõud vedeliku
- 241. Nähtava paksusega loigukesed puhtal pinnal – tähelepanu märgumisele ja pindpinevusele. 19. veebruar 2017.a.
- 242. Märgumine – mida väiksem on nurk aluspinna ja vedeliku pinna vahel, seda paremini märgub aluspind –
- 243. 19. veebruar 2017.a.
- 244. Kapillaarsus ehk jõhvsus. Mida paremini märgub kapillaari pind, seda kõrgemale tõuseb kapillaarides vedelik. Punastes kapillaarides on
- 245. Polaarne kovalentne side veemolekulis on tingitud kahest vabast elektronpaarist hapniku molekuli juures ning kindlustavad meremeestele lõputult
- 246. Polaarne vee molekul tagab, et molekul vee pinnal on nagu vedru otsas kinni. Nii hoitakse igat
- 247. Pindpinevus on see, mis võimaldab ka nii kergetel molekulidel nagu veemolekulid, käituda vedelikuna. 19. veebruar 2017.a.
- 248. Vedelikuna käituvad veemolekulid võimaldavad valguse erinevatel lainepikkustel nendest moodustunud vedelikku (vett) läbida erineva kiirusega – ehk
- 249. …mis kõik on kordumatud mere lõputus kaleidoskoobis. 19. veebruar 2017.a.
- 250. Pindaktiivsed ained on ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep). Märguvad pinnad - hüdrofiilsed pinnad
- 251. Pindaktiivsed ained on pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näit. happerühm (-COOH), sulfoonhappe
- 252. Pindaktiivsed ained alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega
- 253. Pindpinevuse moodustumise mehhanism – pinnakihti „pingutab“ sissepoole suunatud resultantjõud – kompenseerimata on molekulidevahelised jõud vedeliku pinnal.
- 254. Seebid – joonisel mitsell “õli-vees”. 19. veebruar 2017.a.
- 255. Seepide (surfaktantide) ehk „pesemise“ toimemehhanism. 19. veebruar 2017.a.
- 256. Seebimull – tekkimine on võimalik pindpinevus vähenemisel. 19. veebruar 2017.a.
- 257. Alkoholil on väiksem pindpinevus kui veel – veinipisarad. 19. veebruar 2017.a.
- 258. Alkoholil on väiksem pindpinevus kui veel – “veinipisarad” klaasi seinal. Vein märgab klaasi tänu alkoholi (kui
- 259. Pindaktiivsed ained takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse
- 260. NB! Sarnane sarnases. Vesi ei segune õlidega – vee pindpinevus on suur – 7,2 x 109
- 261. Mitsell – emulsioonis tüüp “õli-vees”. 19. veebruar 2017.a.
- 262. Mitsell, võrreldes eelneva on mitsell pööratud “tagurpidi” – emulsioon “vesi-õlis”. 19. veebruar 2017.a.
- 263. Mitsell. Hüdrofoobne “mustus” ja detergendid paigutunud hüdrofoobsed sabadega “mustuses” ja hüdrofiilsete “peadega” välispinnale. 19. veebruar 2017.a.
- 264. Sfääriline mitsell. 19. veebruar 2017.a.
- 266. Скачать презентацию