Sotsteaduste klassikud 2021

Август 22, 2022

Главная
Педагогика
Sotsteaduste klassikud 2021

Содержание

2. Esmalt kiire tutvustus!
3. HHL0024 Kursus keskendub sotsiaalteaduste (eriti riigivalitsemise) arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende seisukohtadele ning peamisele panusele.
4. Kursuse ülesehitus Kohtume neljapäeviti – Loeng + seminar, kell 13:10-16:10 Ajakava: 2.09; 9.09; 16.09; 23.09; 30.09;
5. Hinde jaotumine Hindamine põhineb 3 elemendi baasil: Ettekanne valitud teema kohta: 2 inimest grupis Ettekande pikkus
6. Moodle registreerimine ja kontakteerumine Moodle.taltech.ee Kursuse nimi: „HHL0024 Sotsiaalteaduste klassikud“ Kursusel parooli pole Seal on üleval
7. Seonduvalt eksamiga Suuline vs kirjalik? Sobivad ajad: 09.detsember või 16 detsember loengu ajal? Jaanuari eksamiajad?
8. Kas korraldusliku poole puhul on küsimusi tekkinud?
9. Nüüd siis sisulisele poolele – esmalt veidi mõistetest Mis on ühiskond? „Society is the form in
10. Riigiteadused Mis on riik? Georg Jellinek - riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed
11. Aja jooksul meie kontseptsioonid ja arusaam nendest muutuvad
12. Miks meil on üldse vaja teadust riigi korraldamise suhtes?
13. Kiirelt autorist Woodrow Wilson – tegemist on vastuolulise inimesega Tunnustatud karjäär akadeemiku kui ka poliitikuna (oli
14. Ajaloo õpikutest peaks tuttav olema see pilt (vasakult alates George, Orlando, Clemenceau, Wilson)
15. W. Wilson 1887,The Study of Administration, Political Science Quarterly
16. Tänapäevane näide piiride arutelust Näiteid küsimustest, millega silmitsi oleme: Millist rolli võiks riik omada meie digitaalse
17. Riigi administreerimine kui uus teadussuund
18. Põhjus: ühiskonna keerukamaks muutumine
19. Euroopa teadus ja riigi areng
20. Avalik arvamus ja avalik haldus
21. Lahendamata dilemma: poliitika ja administreerimise vahekord
22. Antud dilemma avaldumine tänapäevases kontekstis Mõned näited, millest mõelda: Ametnike diskretsiooniõiguse määramine Automatiseeritud otsusetegemine, algoritmide kasutus
23. Suur- vs peenhäälestamine
24. Jalgratta leiutamine vs Jalgratta tuunimine
25. Kuidas me Eesti konteksti läbi selle vaadata võiksime Eesti arengu vältel kujunenud erinevad teemad läbi Wilsoni
26. Avalik haldus kui riigiteadus – mis on AH? 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest
27. Valitsemine ja halduspoliitika Governance and public policy Valitsemine: ühiskonna erinevate osapoolte (riik, turg, kodanikuühiskond) ühine tegevus
28. Avalik haldus, halduspoliitika ja haldusjuhtimine Piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on tänapäeval üsna ähmane: AH
29. Avalik haldus kui praktilise fookusega teadusharu Eesmärk: mõista, seletada ja parandada riigi toimimist (valitsemist, poliitikate kujundamist
30. Järgmiseks seminariks Loe põhjalikult (sealhulgas “jooni alla” olulised kohad): W. Wilson (1887), The Study of Administration.
32. Скачать презентацию

Слайд 2

Esmalt kiire tutvustus!

Слайд 3

HHL0024
Kursus keskendub sotsiaalteaduste (eriti riigivalitsemise) arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende

seisukohtadele ning peamisele panusele.
Mis on tänased riigivalitsemise aktuaalsed ja keerukad küsimused? Kust need tulevad?
Loengute ja seminaride käigus tulevad käsitlusele teemad, nagu riigi kontseptsioon, areng ja muutus, kodaniku/indiviidi roll. Seehulgas käsitleme autoreid eri valdkondadest (avalik haldus, politoloogia, majandus, innovatsioon), mis mahtuvad raamtermini sotsiaalteadused alla.

Слайд 4

Kursuse ülesehitus
Kohtume neljapäeviti – Loeng + seminar, kell 13:10-16:10
Ajakava:
2.09; 9.09; 16.09;

23.09; 30.09; 7.10; 14.10; 21.10; 28.10; 4.11; 11.11; 18.11; 25.11; 2.12 (boldis olevad on praegusel momendil planeeritud toimuma Zoomi vahendusel. Täpsem info tuleb Moodle’s sellega seonduvalt)
Täna on meil topeltloeng ja edaspidi hakkame alustama kohtumist 90 minuti seminariga, millele järgneb 90 minutit loengule.
Loengutes:
Käime läbi põhitekstid ja teemad
Seminarides:
Käsitleme tekste praktilisemate harjutuste läbi (ettekanded, arutelud, ja muud seminari ülesanded)
Nii seminari kui ka loengu puhul on eelduseks tekstide läbitöötamine, kuid see on eriti tähtis seminarides.

Слайд 5

Hinde jaotumine
Hindamine põhineb 3 elemendi baasil:
Ettekanne valitud teema kohta:
2 inimest grupis
Ettekande

pikkus kuni 15 minutit
Kirjalik memo ettekande kohta (kuni 1200 sõna) ning slaidid. NB! Teiste autorite mõtete kasutamine peab olema korrektselt viidatud! Millal viidata – kui kirjutate millestki, mis pole üldteada teadmine.
Memo on vaja üles laadida seminaripäevale eelnevaks hommikuks(valitud nädala kolmapäev) kell 10.
40% hindest
Retsensioon valitud teema kohta:
Iga grupp peab ühe teise grupi tööd retsenseerima.
Retsensiooni pikkus kuni 5 minutit
Retsensioon peaks keskenduma esitatud argumentide tugevusele ja puudujääkidele.
Retsensiooni lõppversioon(umbes 300-500 sõna) üles laadida retsenseeritava grupitöö seminarinädala lõpuks. Lõppversioon võiks käsitleda mitte ainult memo ja slaide vaid ka autorite endapoolset esitlust
10% hindest
Eksam:
Praegusel momendil on plaanis suuline eksam
Eksamiküsimused on arutlevas vormis ning keskenduvad põhitekstidele ja teemadele, mida on vajalik aine käigus läbi töötada ja mida me töötame loengutes ja seminarides läbi
50% hindest

Слайд 6

Moodle registreerimine ja kontakteerumine
Moodle.taltech.ee
Kursuse nimi: „HHL0024 Sotsiaalteaduste klassikud“
Kursusel parooli pole
Seal

on üleval kõik materjalid ja sealt edastan ka vajalikud teavitused loengute vahelt. Palun regulaarselt seda jälgida
Lisaks on võimalik kontakteeruda ka meili kaudu: steven.nommik@taltech.ee

Слайд 7

Seonduvalt eksamiga
Suuline vs kirjalik?
Sobivad ajad:
09.detsember või 16 detsember loengu ajal?
Jaanuari eksamiajad?

Слайд 8

Kas korraldusliku poole puhul on küsimusi tekkinud?

Слайд 9

Nüüd siis sisulisele poolele – esmalt veidi mõistetest
Mis on ühiskond?
„Society is

the form in which the fact of mutual dependence for the sake of life and nothing else assumes public significance and where the activities connected with sheer survival are permitted to appear in public“ (Arendt, 1958)
Ühiskond on hägune mõiste – indiviidide vaheliste suhete süsteem (kus on mingi kooselamise kord)
Indiviidide erasfäär (erasektor) – avalik sektor (riik) – kodanikuühiskond

Слайд 10

Riigiteadused
Mis on riik?
Georg Jellinek - riigi puhul on oluline, et

oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim
Riigi tunnuseks on võimu kasutamise monopol – mitte ainult võimu ja sunni kasutamine, vaid selle kasutamise potentsiaal, mis annab riigile unikaalse võime suunata, kujundada, mõjutada ühiskonna arengut
Riigi olemasolu ja riigi olulisus avaldub nii riigi konkreetsetes tegevustes (sünnist surmani ja ka edasi) kui ka olukordades, kus riik näiliselt (ja teadlikult) ei sekku
„They(public service) are the most visible and far-reaching part of the state (…)“ (Pollitt, 2012)

Слайд 11

Aja jooksul meie kontseptsioonid ja arusaam nendest muutuvad

Слайд 12

Miks meil on üldse vaja teadust riigi korraldamise suhtes?

Слайд 13

Kiirelt autorist Woodrow Wilson – tegemist on vastuolulise inimesega
Tunnustatud karjäär akadeemiku

kui ka poliitikuna (oli nii USA president kui ka kuberner)
Samas on selge, et tema ametiajal toimus föderaalametites segregeerumine, mida Wilson aktiivselt õigustas, ning ta panustas kodusõjale järgneva perioodi romantiseerimisele (näiteks ei suunanud tähelepanu ei Jim Crowi seadustele kui ka KKK tegevusele)

Слайд 14

Ajaloo õpikutest peaks tuttav olema see pilt (vasakult alates George, Orlando,

Clemenceau, Wilson)

Слайд 15

W. Wilson 1887,The Study of Administration, Political Science Quarterly

Слайд 16

Tänapäevane näide piiride arutelust
Näiteid küsimustest, millega silmitsi oleme:
Millist rolli võiks

riik omada meie digitaalse elu kujundamisel?
Milline roll tekib suurtel eraettevõtetel nagu Amazon, Facebook, Google? Kas ja milline roll on nendel avaliku arutelu ruumi kujundamisel?
Milline on meie vabadus digitaalses meediumis tegelemiseks?

Слайд 17

Riigi administreerimine kui uus teadussuund

Слайд 18

Põhjus: ühiskonna keerukamaks muutumine

Слайд 19

Euroopa teadus ja riigi areng

Слайд 20

Avalik arvamus ja avalik haldus

Слайд 21

Lahendamata dilemma: poliitika ja administreerimise vahekord

Слайд 22

Antud dilemma avaldumine tänapäevases kontekstis
Mõned näited, millest mõelda:
Ametnike diskretsiooniõiguse määramine
Automatiseeritud otsusetegemine,

algoritmide kasutus
Kodanike kaasamine ja ulatus

Слайд 23

Suur- vs peenhäälestamine

Слайд 24

Jalgratta leiutamine vs Jalgratta tuunimine

Слайд 25

Kuidas me Eesti konteksti läbi selle vaadata võiksime
Eesti arengu vältel kujunenud

erinevad teemad läbi Wilsoni prisma:
Omariiklus - baas- ja põhiseaduslike institutsioonide kujundamine
EL liikmelisus - tänapäevaste reeglite omaksvõtt(sh acquis communautaire inkorporeerimine) ja juhtimisvõimekuste arendamine
Post-EL liitumine - kaasav ja/või innovaatiline riik?

Слайд 26

Avalik haldus kui riigiteadus – mis on AH?
'haldus' kui enda või

kellegi teise asjade eest hoolitsemine
'avalik' kui riiki puutuv
avalik haldus kui ‘riigi asjade eest hoolitsemine’.
Jellinek: avalik haldus on ‘kõik see, mida riik teeb, väljaarvatud seadusandlus ja kohtumõistmine.’
Avalik haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat.
Riigi täidesaatva haru puhul tuuakse välja tihti 2 mõistet: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks (public policy ja public administration).

Слайд 27

Valitsemine ja halduspoliitika
Governance and public policy
Valitsemine: ühiskonna erinevate osapoolte (riik,

turg, kodanikuühiskond) ühine tegevus sotsiaalse süsteemi (ühiskonna, organisatsiooni jms) toimimise tagamiseksläbi seaduste, normide, võimu, kultuuri, keele jne
Halduspoliitika: seaduste ja institutsionaalsete tavadega kooskõlas olev põhimõtete kogum, mida täidesaatev võim rakendab konkreetsete eesmärkide saavutamiseks

Слайд 28

Avalik haldus, halduspoliitika ja haldusjuhtimine
Piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on

tänapäeval üsna ähmane:
AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste ettevalmistamine
lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes neid tõlgendades
‘Ellu-viimine' on pidev seadustele sisu andmine
Kui avalik haldus (public administration) tähendab arutelu riigi eesmärkide, riigi rolli ja riigi ülesannete üle, siis haldusjuhtimine (public management) hõlmab endas käsitlusi ja teooriaid (organisatsioonide ja nende juhtimise tasandil) riigi eesmärkide, rolli ja ülesannete täitmise kohta

Слайд 29

Avalik haldus kui praktilise fookusega teadusharu
Eesmärk: mõista, seletada ja parandada riigi

toimimist (valitsemist, poliitikate kujundamist ja administreerimist).
Interdistsiplinaarne lähenemine riigi tegevuste uurimisele ja analüüsimisele (sh parandamisele), mis kombineerib endas juhtimisteaduste õigusteaduste, majandusteaduste, poliitikateaduste, ajaloo, sotsioloogia jms ajas ja kohas olulised lähenemised

Слайд 30

Järgmiseks seminariks
Loe põhjalikult (sealhulgas “jooni alla” olulised kohad):
W. Wilson (1887),

The Study of Administration.
Drechsler, W. (1997). Avalik haldus kui riigiteadus. Drechsler, Wolfgang. (toim.) Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid (11−21). Tartu: Tartu University Press.
Valmista ette vastused järgmistele küsimustele (vastused sisesta Moodlesse 9. septembri teemakastis. Orienteeruv pikkus 1-2 lk):
Mis olid Teie jaoks kõige tähtsamad mõtted loetust? Tuua välja asjakohane osa tekstist ja põhjendada, miks see Teie jaoks tähtsust omas.
Kuidas Wilson eristas administratiivseid ja poliitilisi küsimusi? Milliseid probleemi ta sellega seonduvalt välja tõi?
Seleta oma sõnadega lahti, kuidas on omavahel seotud “hea avalik haldus”, “hea avalik teenistus” ja “hea riik”? Ole valmis oma seletust teistele tutvustama.
Wolfgang Drechsler kirjutas selle artikli rohkem kui 20 aastat tagasi - millised tema Eesti kohta tehtud tähelepanekutest on relevantsed ka täna (20 aastat hiljem)? Too näiteid tänasest avalikust debatist (väljavõtted arvamusartiklitest, poliitikute kõnedest, riiklikest strateegiatest jms), mis nende tähelepanekute päevakajalisust illustreerivad.

Sotsteaduste klassikud 2021

Содержание

Esmalt kiire tutvustus!

HHL0024Kursus keskendub sotsiaalteaduste (eriti riigivalitsemise) arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende

Kursuse ülesehitusKohtume neljapäeviti – Loeng + seminar, kell 13:10-16:10Ajakava:2.09; 9.09; 16.09;

Hinde jaotumineHindamine põhineb 3 elemendi baasil:Ettekanne valitud teema kohta:2 inimest grupisEttekande

Moodle registreerimine ja kontakteerumineMoodle.taltech.ee Kursuse nimi: „HHL0024 Sotsiaalteaduste klassikud“Kursusel parooli poleSeal

Seonduvalt eksamigaSuuline vs kirjalik?Sobivad ajad:09.detsember või 16 detsember loengu ajal?Jaanuari eksamiajad?