Kristi klaamann. Kohtusüsteem eesti vabariigis

Содержание

Слайд 2

KOHTUSÜSTEEM EESTIS ON KOLMEASTMELINE JA KOKKU ON 225 KOHTUNIKKU

KOHTUSÜSTEEM EESTIS ON KOLMEASTMELINE JA KOKKU ON 225 KOHTUNIKKU

Слайд 3

KOHTUD Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust.

KOHTUD

Kohtusüsteem koosneb:
1) maa- ning halduskohtutest;
2) ringkonnakohtutest;
3) Riigikohtust.

Слайд 4

MAAKOHTUD Maakohtud on esimese astme kohtud ning nad on üldpädevusega kohtuteks

MAAKOHTUD

Maakohtud on esimese astme kohtud ning nad on üldpädevusega kohtuteks ehk

üldkohtuteks. Maakohtus arutatakse
tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik.
Maakohtutes on kokku 139 kohtunikku.
Слайд 5

Maakohtutes asuvad ka kinnistus-, registri- ja kriminaalhooldusosakond, mis täidavad haldusfunktsiooni. Kinnistusosakonnas

Maakohtutes asuvad ka kinnistus-, registri- ja kriminaalhooldusosakond, mis täidavad haldusfunktsiooni. Kinnistusosakonnas

peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Registriosakonnas peetakse äriregistrit, kommertspandiregistrit ja laevakinnistusraamatut. Kriminaalhooldusosakonnas tehakse järelevalvet kriminaalhooldusaluste käitumise ja neile pandud kohustuste täitmise üle.
Eestis on 4 maakohut:
Harju Maakohus
Viru Maakohus
Tartu Maakohus
Pärnu Maakohus
Maakohtud jagunevad kohtumajadeks.
Слайд 6

KOHTUMAJAD Harju Maakohtus on 64 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:

KOHTUMAJAD

Harju Maakohtus on 64 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Liivalaia kohtumaja

– 26 kohtunikku; Kentmanni kohtumaja – 25 kohtunikku; Tartu mnt kohtumaja – 13 kohtunikku.
Viru Maakohtus on 26 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Jõhvi kohtumaja – 9 kohtunikku;
Narva kohtumaja – 10 kohtunikku; Rakvere kohtumaja – 7 kohtunikku.
Pärnu Maakohtus on 20 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Pärnu kohtumaja – 10 kohtunikku; Haapsalu kohtumaja – 2 kohtunikku; Kuressaare kohtumaja – 3 kohtunikku; Rapla kohtumaja – 3 kohtunikku;
Paide kohtumaja – 2 kohtunikku.
Tartu Maakohtus on 29 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu kohtumaja – 15 kohtunikku; Jõgeva kohtumaja – 4 kohtunikku; Viljandi kohtumaja – 3 kohtunikku; Valga kohtumaja – 2 kohtunikku; Võru kohtumaja – 2 kohtunikku; Põlva kohtumaja – 3 kohtunikku.
Слайд 7

HALDUSKOHTUD Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Seejuures tegutsevad halduskohtud

HALDUSKOHTUD

Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Seejuures tegutsevad halduskohtud iseseisva

kohtuasutusena vaid esimesel astmel. Nimetatud asjaolu eristab Eestit neist riikidest, kus halduskohtusüsteem on eraldatud kõikides kohtuastmetes.
Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Halduskohtutes on kokku 25 kohtunikku.
Слайд 8

Eestis on 2 halduskohut: Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Halduskohtud jagunevad kohtumajadeks:

 
Eestis on 2 halduskohut:
Tallinna Halduskohus 
Tartu Halduskohus
 Halduskohtud jagunevad kohtumajadeks:
Tallinna Halduskohtus on 17

kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tallinna Kohtumaja – 16 kohtunikku; Pärnu Kohtumaja – 1 kohtunikku.
Tartu Halduskohtus on 8 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Tartu Kohtumaja – 5 kohtunikku; Jõhvi Kohtumaja – 3 kohtunikku.
Слайд 9

RINGKONNAKOHTUD Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.

RINGKONNAKOHTUD

Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi

esimese astme kohtu lahendeid. 
Слайд 10

RINGKONNAKOHTUD Ringkonnakohtutes on kokku 42 kohtunikku. Eestis on 2 ringkonnakohut: Tallinna

RINGKONNAKOHTUD

Ringkonnakohtutes on kokku 42 kohtunikku.
Eestis on 2 ringkonnakohut:
Tallinna Ringkonnakohus – 28

kohtunikku;
Tartu Ringkonnakohus – 14 kohtunikku
Слайд 11

RIIGIKOHUS Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni

RIIGIKOHUS

Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras.

Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 
Слайд 12

RIIGIKOHTU PÄDEVUS Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on

RIIGIKOHTU PÄDEVUS

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus

kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevus on sätestatud kohtute seaduses.
Riigikohtu pädevuses on:
põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine;
kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine;
kohtuvigade parandamine;
teistmisavalduste läbivaatamine;
muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.
Riigikohtu lahendid on kättesaadavad Riigikohtu kodulehel. Kõik Riigikohtu põhistatud lahendid avaldatakse Riigi Teataja III osas.
Kuni 1999. aastani avaldati kõik Riigikohtu lahendid aastakogumikus "Riigikohtu lahendid".
Alates 2000. aastast on kogumikus valik Riigikohtu põhistatud lahenditest koos kommentaaridega.
Слайд 13

INFO Aadress: Lossi 17, Tartu 50093 Riigikohtusse kuulub 19 kohtunikku. Riigikohtu

INFO

Aadress: Lossi 17, Tartu 50093  
Riigikohtusse kuulub 19 kohtunikku. Riigikohtu esimehe

nimetab ametisse parlament (Riigikogu) Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena.
Слайд 14

ESIMEES JA KOLLEEGIUMID Märt Rask Riigikohtu esimees TSIVIILKOLLEEGIUM KRIMINAALKOLLEEGIUM HALDUSKOLLEEGIUM PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

ESIMEES JA KOLLEEGIUMID


Märt Rask
Riigikohtu esimees
TSIVIILKOLLEEGIUM
KRIMINAALKOLLEEGIUM
HALDUSKOLLEEGIUM
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

Слайд 15

Mis on Riigikohtu üldkogu? Üldkogu on Riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad

Mis on Riigikohtu üldkogu?

Üldkogu on Riigikohtu kõrgeim organ, millesse kuuluvad kõik

19 riigikohtunikku. Üldkogu kutsub kokku ja selle istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 11 kohtunikku. Otsused võetakse vastu kohalolevate kohtunike häälteenamusega, kui hääled jagunevad võrdselt, on määravaks Riigikohtu esimehe hääl.
Слайд 16

Mis on Riigikohtu erikogu? Erikogu lahendab Riigikohtu kolleegiumide vahelisi erimeelsusi seaduste

Mis on Riigikohtu erikogu?

Erikogu lahendab Riigikohtu kolleegiumide vahelisi erimeelsusi seaduste tõlgendamisel,

samuti kohtutevahelisi pädevusvaidlusi. Sõltuvalt sellest, mitme kolleegiumi vahelise vaidlusega on tegemist, võib erikogu koosneda kas kahe või kolme kolleegiumi esindajatest. Iga kolleegium valib erikogusse kaks kohtunikku. Erikogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. Erikogu otsus on seaduse tõlgendamisel kohustuslik kõigile kolleegiumidele seni, kuni erikogu ei ole oma seisukohta muutnud või kuni seda pole teinud Riigikohtu üldkogu.
Слайд 17

Kuidas kohtuasi liigub kohtusüsteemis? Maa-ja linnakohud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-,

Kuidas kohtuasi liigub kohtusüsteemis?

Maa-ja linnakohud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal-

ja väärteoasju. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna tema pädevusse antud haldusasju. Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid, st Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses.
Слайд 18

Kuidas pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse? Euroopa Inimõiguste Kohtus asub Prantsusmaal Starasbourg'is

Kuidas pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse?

Euroopa Inimõiguste Kohtus asub Prantsusmaal Starasbourg'is ning

selle kontaktandmed on:
Strasbourg-Cedex F - 67075 FRANCE tel  33 (0)3 88 41 20 18 faks  33 (0)3 88 41 27 30 e-post: webmaster@echr.coe.int koduleht: http://www.echr.coe.int/
Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta annavad Eestis infot näiteks Eesti Inimõiguste InstituutEuroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta annavad Eestis infot näiteks Eesti Inimõiguste Instituut ja Euroopa Nõukogu Tallinna InfotalitusEuroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta annavad Eestis infot näiteks Eesti Inimõiguste Instituut ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus. Viimase kodulehel on avaldatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda soovijatele kasulik teave (http://www.coe.ee/?op=body&gid=32&id=151).
Слайд 19

MIS ON EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS? Euroopa Inimõiguste Kohus on rahvusvaheline kohus,

MIS ON EUROOPA INIMÕIGUSTE KOHUS?

Euroopa Inimõiguste Kohus on rahvusvaheline kohus, mis

asub Strasbourgis. See koosneb kohtunikest, keda on sama palju kui Euroopa inimõiguste konventsiooni ratifitseerinud riike – praegu nelikümmend viis¹. Inimõiguste Kohtu kohtunikud on oma tegevuses sõltumatud, nad ei esinda ühtegi riiki. Avalduste läbivaatamisel aitab kohust registratuur, kus töötavad peamiselt juristid kõikidest liikmesriikidest (neid nimetatakse ka õigussekretärideks). Ka nemad on oma päritolumaast sõltumatud ning ei esinda avalduse esitajaid ega riike.