Sotsio-kultuurilised käsitlused

Lk. 235-247.

psüühikas

Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele
Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega.
Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse – need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu.

ja oskusi omandavad
Millal lastel lubatakse teatud tegevustes osaleda
Kellel milliseid tegevusi teha lubatakse
Kliima, maastik, linn vs maa, rahvastiku tihedus, tervishoid, kk riskid
Kultuur on ajaloo tagajärg ja samaaegselt ka tuleviku kujundaja

mis iseloomustab indiviidi sooritust ja juhendamisel saavutatavat sooritust

Kuidas saavad täiskasvanud lapse tegutsemist toetada?

Tegevuse struktureerimine
Tegutsema õhutamine
Vihje
Mudeldamine, ette näitamine
Seletamine
Suunavad küsimused
Arutlemine
Koos tegutsemine ühise eesmärgi nimel
Julgustamine
Tähelepanu suunamine ja hoidmine
Emotsioonide juhtimine

Sageli antakse juurdepääs keerulisematele intellektuaalsetele protsessidele just verbaalsete instruktsioonide kaudu.

saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga.

Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas täiskasvanu juhendamisel saadud kogemuse kaudu
MängusMängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma.

millest kõige olulisem on keel

Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid?

Märgisüsteemid on:
keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, retseptid, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid.

Tooge näiteid kultuuri vahenditest, mis toetavad mõtlemist!

vaid lapse ja vahendite kasutamise vaheline interaktsioon.
Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi
Nt. keelatud värvide mäng
Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent tegelikult toimub sageli mõiste areng
Nt. kategoriseerimise ülesanne

neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks
Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi.

käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka.
Luria (1959) ülesanne – pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld.
Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni.

Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon

õppimiseks.
Õppimisvõime aluseks on imiku oskus kasutada kordamööda suhtlemist Õppimisvõime aluseks on imiku oskus kasutada kordamööda suhtlemist ja jagatud tähelepanu. Ka on oluliseks osutunud laste võime mitte lihtsalt käitumist imiteerida vaid mõista kavatsuse seost käitumisega (Tomasello).
! Mida sarnasemad on inimeste arusaamad maailmast ja sellest, kuidas asjad käivad, seda edukam on suhtluse käigus toimuv infovahetus.

Lk. 137-152, 231-235, 317-320.

suudame tähelepanu pöörata
kui kiiresti me seda infot suudame töödelda.
Samas on mõtlemine väga paindlik ja kohandatav erinevatele nõudmistele.