Suhtlemispsühholoogia. Suhtlemispsühholoogia

Июль 31, 2022

Главная
Психология
Suhtlemispsühholoogia. Suhtlemispsühholoogia

Содержание

2. Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset reaalsust Protsess on pidev liikumine
3. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi
4. SUHETE TASANDID Situatsioon, milles suhtlemine aset leiab määrab ära ka suhtlemise vormi Intrapersonaalne suhtlemine – toimub
5. SUHETE TASANDID Organisatsioonitasandi suhtlemine – suhtlemine toimub selgelt määratletud hierarhia, rollide ja formaalsete reeglite raames. Avalik
6. SUHETE KVALITATIIVSED TASEMED Inimesevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest. Kultuuri tasandi reeglid – suhtlemist reguleerivad reeglid,
7. SUHTLEMISEGA SEOTUD MÜÜDID Edastatava teate tähendus on sõnades Rohkem suhtlemist on parem kui vähem suhtlemist Suhtlemine
8. KOMMUNIKATSIOONI ALUS Sotsiaalsed vajadused on inimese kommunikatsiooni vajaduse aluseks: füüsilised vajadused identiteedi vajadused, emotsionaalsed vajadused, kuuluvusvajadused,
9. SOTSIAALNE REAALSUS Kommunikatsiooni abil toimub subjektiivse reaalsuse konstrueerimine. Erinevate kommunikatsiooni kogemustega inimesed kogevad maailma erinevalt. Kuna
10. SOTSIAALNE REAALSUS Interpersonaalses kommunikatsiooni protsessis ei ole oluline mitte iga inimese subjektiivsest reaalsusest juhitud individuaalne käitumine,
11. KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDID Kommunikaator – info andja Retsipient – info vastuvõtja Kommunikant – samaaegselt nii teabe saatja
12. KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDID Teade – on kommunikatsiooni käigus ühelt isikult teisele edastatud teave, mis peale informatsiooni sisaldab
13. KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDID Müra – situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Tagasiside
14. KOMMUNIKATSIOONI MÜRA Keskkonna teguritest tingitud müra Füüsilised takistused –halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised
15. KOMMUNIKATSIOONI MÜRA Isiksuse tasandi müra Tervislik seisund – väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad
16. BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Berlo käsitleb kommunikatsiooni diaadilise protsessina ning oma kommunikatsiooni teoreetilises käsitluses rõhutab suhet, mis
17. BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
18. VIIS VERBAALSE KOMMUNIKATSIOONI OSKUST Neist kaks on seotud kodeerimisega kõnelemine, kirjutamine ja teised kaks seotud dekodeerimisega
19. BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Mida väiksemad on meie lingvistilised ressursid -meie mõistete pagas ja sõnavara - seda
20. BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsiooni oskused kätkevad endas: koodide teadmist ja õiget kasutamist suure sõnavara omamist ja
21. BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Teadmiste tase kommunikatsioonis. Kodeerija kommunikatiivset käitumist mõjutavad tema teadmised: oma hoiakutest võimalustest edastada
22. BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Sotsio-kultuuriline tasankommunikatsiooni protsessis Sõna tähendused ei pruugi olla erinevates kultuurides või sotsiaalsetes süsteemides
24. Скачать презентацию

Слайд 2

Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset

reaalsust
Protsess on pidev liikumine ilma selge alguse ja lõputa ning mille käigus toimuvad pidevad muutused.
Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel.

Слайд 3

Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe.
Inimkommunikatsiooni

otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus.
Suhtlemise käigus me mitte ainult ei loo reaalsust, vaid see ka võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda

Слайд 4

SUHETE TASANDID
Situatsioon, milles suhtlemine aset leiab määrab ära ka suhtlemise vormi
Intrapersonaalne

suhtlemine – toimub enamasti inimese sisekõne vormis. Inimene on ise nii teate edastaja kui vastuvõtja.
Interpersonaalne suhtlemine – on diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne suhtlemine.
Grupitasandi suhtlemine – grupp peab olema piisavalt väike selleks, et inimesed saaksid luua vahetuid kontakte. Suhtlemine ei katke, kui katkeb side kahe inimese vahel.

Слайд 5

SUHETE TASANDID
Organisatsioonitasandi suhtlemine – suhtlemine toimub selgelt määratletud hierarhia, rollide

ja formaalsete reeglite raames.
Avalik suhtlemine – teade edastatakse hüpoteetilisele vastuvõtjale. Suhtlemine enamasti formaalne. Vastuvõtja suhteliselt passiivne.
Vahendatud massikommunikatsioon – kõneleja ja vastuvõtja on teineteisest eraldatud ajas ja ruumis.

Слайд 6

SUHETE KVALITATIIVSED TASEMED
Inimesevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest.
Kultuuri tasandi reeglid –

suhtlemist reguleerivad reeglid, mis on teada ja mida järgivad kõik antud kultuuri liikmed.
Sotsiaalse tasandi reeglid – reeglid on välja kujunenud ja teada kindlale sotsiaalsele grupile.
Psühholoogilise tasandi reeglid – on suhtelmisreeglid, mis kujunevad välja sõprade ja lähedaste inimestevahel. Siin suhted ei baseeru stereotüüpidel, käitumine ja motiivid on ennustatavad

Слайд 7

SUHTLEMISEGA SEOTUD MÜÜDID
Edastatava teate tähendus on sõnades
Rohkem suhtlemist on parem kui

vähem suhtlemist
Suhtlemine lahendab kõik probleemid
Suhtlemine on loomulik oskus
Saame valida ka mittesuhtlemise
Suhtlemissituatsioonid on korratavad
Suhtlemine on alati teadvustatud ja tahtlik

Слайд 8

KOMMUNIKATSIOONI ALUS
Sotsiaalsed vajadused on inimese
kommunikatsiooni vajaduse aluseks:
füüsilised vajadused
identiteedi vajadused,

emotsionaalsed vajadused,
kuuluvusvajadused,
praktilised vajadused.

Слайд 9

SOTSIAALNE REAALSUS
Kommunikatsiooni abil toimub subjektiivse reaalsuse konstrueerimine.
Erinevate kommunikatsiooni kogemustega inimesed

kogevad maailma erinevalt.
Kuna reaalsus on kommunikatsiooni produkt, siis tihti kommunikatsiooni kaudu loodu omab kontrolli meie üle.
Samas oma subjektiivse reaalsuse loomises pole inimene kunagi lõpuni vaba, kuna iga kommunikatsioon toimub teatud kultuurkontekstis.

Слайд 10

SOTSIAALNE REAALSUS
Interpersonaalses kommunikatsiooni protsessis ei ole oluline mitte iga inimese subjektiivsest

reaalsusest juhitud individuaalne käitumine, vaid need käitumisvormid, milles osaletakse koos - oluline on see, mida inimesed teevad koos.
Kommunikatsioon ei ole kunagi vaid ühe inimese jõupingutuste ja tegevuste tulemus.

Слайд 11

KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDID
Kommunikaator – info andja
Retsipient – info vastuvõtja
Kommunikant – samaaegselt nii

teabe saatja kui vastuvõtja.
Märk – iga tähenduslikku sisu omav sõna või sõnatu väljendus.
Märgiline käitumine – märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus ehk kommunikatsioon.

Слайд 12

KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDID
Teade – on kommunikatsiooni käigus ühelt isikult teisele edastatud teave,

mis peale informatsiooni sisaldab endas ka teavet saatja isiksuse, väärtuste, kogemuste jne. kohta.
Tekst – on märkide kogum, millele teadet edastav isik omistab tähendust kandva funktsiooni.
Kontekst – on teabes teksti lahtimõtestamist ja mõistmist kujundav semantiline keskkond.

Слайд 13

KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDID
Müra – situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni

protsessi sujuvat kulgemist.
Tagasiside – isiku vahetud reageeringud ja info edastamine kommunikatsiooni protsessis partneri, kui isikutaju objekti suhtes.

Слайд 14

KOMMUNIKATSIOONI MÜRA
Keskkonna teguritest tingitud müra
Füüsilised takistused –halb nähtavus, palav, halb

kuuldavus, halb käekiri
Situatsioonilised tegurid – aeg, ruum, teiste kohalolek
Semantiline müra
Keelebarjäärid
Erinev koodsüsteem
Kultuurierinevused

Слайд 15

KOMMUNIKATSIOONI MÜRA
Isiksuse tasandi müra
Tervislik seisund – väsimus, valud,
Asjatundmatus

Selektiivsus
Isiksuse omadused
Staatusevahed
Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused

Слайд 16

BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
Berlo käsitleb kommunikatsiooni diaadilise protsessina ning oma kommunikatsiooni teoreetilises

käsitluses rõhutab suhet, mis kujuneb allika ja vastuvõtja vahel.
Berlo põhiseisukohaks on see, et kommunikatsiooni edukuse tagab kommunikatsiooni protsessis osalejate suhtlemisoskused.
Ühepoolsed oskused ei taga veel edukust, kommunikatsiooni oskuste tase peaks olema võrdne.

Слайд 17

BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL

Слайд 18

VIIS VERBAALSE KOMMUNIKATSIOONI OSKUST
Neist kaks on seotud kodeerimisega
kõnelemine,
kirjutamine

ja teised kaks seotud dekodeerimisega
kuulamine,
lugemine,
viies oskus on seotud nii kodeerimise kui dekodeerimisega
loogiline mõtlemine, arutlusoskus

Слайд 19

BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
Mida väiksemad on meie lingvistilised ressursid -meie mõistete pagas

ja sõnavara - seda vaesem on meie kogemus maailmast ja seda vähem oleme me võimelised väljendama oma kogemusi.
Kui meil puuduvad suhtlemisoskused, mis vajalikud sõnumi kodeerimiseks, siis meie oskus väljendada ja edastada oma eesmärke ja kavatsusi on piiratud. Kommunikatsiooni oskuste vähesus piirab ideede hulka, mis on meile kättesaadavad ja millega me oleme võimelised opereerima.

Слайд 20

BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
Kommunikatsiooni oskused kätkevad endas:
koodide teadmist ja õiget kasutamist

suure sõnavara omamist ja kasutamist
tavade ja kommete tundmist ja õiget rakendamist
kasutatavate koodide kohandamist kuulajaskonnale.

Слайд 21

BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
Teadmiste tase kommunikatsioonis.
Kodeerija kommunikatiivset käitumist mõjutavad tema teadmised:
oma

hoiakutest
võimalustest edastada ja töödelda sõnumit
kommunikatsiooni kanalite valiku osas
käsitletavast teemast

Слайд 22

BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDEL
Sotsio-kultuuriline tasankommunikatsiooni protsessis
Sõna tähendused ei pruugi olla erinevates kultuurides

või sotsiaalsetes süsteemides samad.
Oma sõnavara ja mõisted omandab inimene vastavuses oma sotsiokultuurilisele keskkonnale, mis tähendab, et inimesed erinevatest kultuuridest ja sotsiaalsetest gruppidest kasutavad erinevaid suhtlemisvahendeid.

Suhtlemispsühholoogia. Suhtlemispsühholoogia

Содержание

Kommunikatsioon on protsess, mille käigus inimesed kollektiivselt loovad ja reguleerivad sotsiaalset

Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe. Inimkommunikatsiooni

SUHETE TASANDIDSituatsioon, milles suhtlemine aset leiab määrab ära ka suhtlemise vormiIntrapersonaalne

SUHETE TASANDID Organisatsioonitasandi suhtlemine – suhtlemine toimub selgelt määratletud hierarhia, rollide

SUHETE KVALITATIIVSED TASEMEDInimesevahelised suhted erinevad kvalitatiivsete tasemete poolest.Kultuuri tasandi reeglid –

SUHTLEMISEGA SEOTUD MÜÜDIDEdastatava teate tähendus on sõnadesRohkem suhtlemist on parem kui

KOMMUNIKATSIOONI ALUSSotsiaalsed vajadused on inimesekommunikatsiooni vajaduse aluseks: füüsilised vajadused identiteedi vajadused,

SOTSIAALNE REAALSUSKommunikatsiooni abil toimub subjektiivse reaalsuse konstrueerimine. Erinevate kommunikatsiooni kogemustega inimesed

SOTSIAALNE REAALSUSInterpersonaalses kommunikatsiooni protsessis ei ole oluline mitte iga inimese subjektiivsest

KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDIDKommunikaator – info andjaRetsipient – info vastuvõtjaKommunikant – samaaegselt nii

KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDIDTeade – on kommunikatsiooni käigus ühelt isikult teisele edastatud teave,

KOMMUNIKATSIOONI KOMPONENDIDMüra – situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni

KOMMUNIKATSIOONI MÜRAKeskkonna teguritest tingitud müra Füüsilised takistused –halb nähtavus, palav, halb

KOMMUNIKATSIOONI MÜRA Isiksuse tasandi müra Tervislik seisund – väsimus, valud, Asjatundmatus

BERLO KOMMUNIKATSIOONI MUDELBerlo käsitleb kommunikatsiooni diaadilise protsessina ning oma kommunikatsiooni teoreetilises